Inimese viimsele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel erineval moel. Lähtudes lahkunu tõekspidamistest ja arvestades tema enda soove, võib valida kahe põhilise matmisviisi vahel: hauamatus või tuhastamismatus.

Hauamatus
Hauamatus on Eestis traditsiooniline matus. Lahkunu maetakse kirstus, mis sängitatakse peale leinatalitust kalmistu mulda. Hauamatuse puhul võib lahkunuga hüvastijätt toimuda kas lahtise või kinnise kirstu juures. Vastavalt lahkunu ja omaste soovile võib leinatalituse läbi viia kas kirikus, kabelis, kalmistul või mujal.

Tuhastamismatus
Tuhastamismatuse erinevus kirstumatusest seisneb selles, et peale leinatalitust lahkunu tuhastatakse. Enamikel juhtudel on tseremoonia läbiviimise viis sarnane kirstumatusele, kus lahkunuga jäetakse hüvasti kirstu juures kas kirikus, kabeli või mujal. Alles peale hüvastijätutseremooniat läheb lahkunu tuhastamisele.

Urnimatus
Urnimatuse puhul on lahkunu juba eelnevalt tuhastatud ja leinatalitus toimub urni hauastamisel. Urni võivad omaksed vastavalt oma soovile kas matta kalmistule, puistata lahkunu tuhk merre või põllule või säilitada urni ka kodus.

Matusetalitus võib olla kas kristlik või ilmalik.

Kristlik matusetalitus
Kristliku matuse viib läbi vaimulik. Tavaliselt korraldatakse kristlikud matused vaid koguduse liikmetele ja ristitutele. Tehakse ka erandeid, kuid iga sellise soovi vaatab kirik läbi eraldi. Kristlik matusetalitus viiakse läbi kas kirikus, kabelis, kalmistul haual või mujal.

Ilmalik matusetalitus
Ilmaliku matusetalituse viib läbi ilmalik leinakõneleja. Ilmalikku matusetseremooniat võib samuti läbi viia kabelis, kalmistul haual või ka mujal, arvestades omaste ja lahkunu soovi.